Meeled ( Juhan Liiv)

Mida me tahame olla, sagedast´ pole me mitte,
mida ei tahtnud, seda ehk olime vahest.
Mida ei oodanud, see juhtus tihtigi kätte,
mida me ette seadsime, seda ei tulnud.
Võisime, mida me ei arvanud võivat,
võimatuks jäi, mis oli ju otsekui käes.
Mida me tahame, seda ei ole me mitte,
oleme, mida me sugugi olla ei tahtnud,-
nõnda võiks öelda me pea. Kuid võimata
elu nii oleks. Pooleti tõtt on ometi sõnas.
Meeled meid petavad - õpetus ammune juba.
Kahju! Teejuhid poolpimedal ise poolpimedad on!
Või on nad hooletud, õpetamata - kes teab.
Aga et petta neilt saame - ise nad annavad üles!
Nõnda siis lepime ära! Andeksanne on aus.
Petnud nad on meid, petnud Aadamast pääle,
Aadamast pääle seganud meil on nad mõistust
kes see neid silmas peab, umbusklik nagu ta on ju.