Häid laulusõnu filmist Brother Bears.

ESIMESEST OSAST:

*Kuhu ma ka ei vaata,
olen kellelegi haiget teinud.
Mul pole midagi öelda,
tehtut olematuks ei tee.
Teeksin kõik, mis suudan,
annaksin kõik, mis mul on,
aga rada, mida otsin,
on nüüd minu eest varjul.
Mind usaldasid, uskusid,
aga ma vedasin sind alt.
Su eest nii paljut varjasin,
kuid häbi varjata ei saa.
Palun vaid, et keegi tuleks
ja sind su valus lohutaks.
Pole väljapääsu süngusest.
Pole lootust, tulevikku..
Tean, et vabaks iial ma ei saa.
Muud teed ma lihtsalt ei näe.
Mind hirmutab uus päev.

*Kui sa kuuled öösel häält,
ja see ütleb, et kõik saab korda,
siis see olen mina.
Kui sa tunned,
et kellegi käsi juhatab sind,
kui sul näib, et käid vale rada,
siis see olen mina.
Pole mäge, mille otsa
ma ei suudaks ronida.
Sinu pärast ujuksin ka üle ajajõe.
Kui sina kõnnid oma teed
ning mina oma,
näed valgust säramas.
Ja see olen mina.
See olen mina.

TEISEST OSAST:

Naljakas, et kõik võib muutuda,
see, mida tunnen praegu,
pole sama, mida tundsin eile.
Mu südames on rohkem,
kui oskasin ette kujutada.
Tunded, millest midagi ei teadnud,
ja see oli alles algus.
Olen nii palju asju
tähelepanuta jätnud.
Aga see kõik on minevik.

Nüüd saan aru ma,
et nii palju on veel õppida.
Olen maailma jaoks valmis,
ega karda minna.
Nüüd saan aru ma,
et nii palju on veel tunda.
Mu süda teab, et see on päris.
See ammu unustatud osa minust
nüüd mind kutsub.
Ja mul on tunne nagu kodus.

Oleme algusest peale sõbrad olnud.
Me oleme kuidagi määratud koos olema.
Tunnen, et oled näidanud mulle,
kuidas leida koduteed.

Nüüd saan aru ma,
et nii palju on veel õppida.
Olen maailma jaoks valmis,
ega karda minna.
Nüüd saan aru ma,
et nii palju on veel tunda.
Mu süda teab, et see on päris.
See ammu unustatud osa minust
nüüd mind kutsub.
Ja mul on tunne nagu kodus.

Õpin jälle naeratama,
olen vaba oma südant näitama,
teades, et suudan teha asju,
mis varem näisid liiga rasked.
Vaatan sinu silmadesse
ja näen oma teist poolt.
Ma ei teadnud, et seda tahan.
Nüüd on mul kõik, mida vajan.
Olen nii palju asju
tähelepanuta jätnud.
Aga see kõik oli minevikus.

Nüüd saan aru ma,
et nii palju on veel õppida.
Olen maailma jaoks valmis,
ega karda minna.
Nüüd saan aru ma,
et nii palju on veel tunda.
Mu süda teab, et see on päris.
See ammu unustatud osa minust
nüüd mind kutsub.
Ja mul on tunne nagu kodus.

Mõningaid luuletusi

*Pärast surma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
Enne seda mu kallis sain taeva
ja õitseva maa sinu köest.

*Ei loonud saatus mind planeediks.
Mul võimalusi 2 vaid:
kas jääda kodutuks planeediks
või saada täheks langevaks.

*Anna andeks armas,
et mu kael on karvas,
lagipea on lage,
musi maik on mage,
habe pulsti vajund,
hambad ussitanud,
rinnus piibupigi,
süda ometigi,
hoiab sinu ligi.

*On asju mis ei Purune,
hetki mis ei Unune
ja inimesi keda ei Unustata!

*VÕITJA on inimene,
kes tahab ja oskab olla tema ise.
KAOTAJA ei söenda olla tema ise,
ei julge võtta oma saatust enda kätesse.

*Ei, ära ütle.
Ära ütle.
Ma tean. Sa näed mu silmist,
et ma tean.
Just sellepärast
sõber vaiki, vaiki.
On vaikimine mõnikord nii hea,
sest sõnad saand on kaubaks
mustal turul.
Neist tõe jaoks pole enam ükski hea.
Ja tõde sõnaks saades ruttu kulub.
Sa ära ütle - vaiki,
ole hea.

*Ei ole õige öelda,
et inimesed tulevad
ja lähevad.
On inimesi, kes tulevad
ja kunagi ei lähe.
Nad on sooja hommiku
sarnased.
Nad tulevad ja tulevad
ja tulek on lõputu
lähenemine.
On inimesi, kes lähevad
ja nende ümber
võbisevad varjud.

Igavikulised küsimused rahvalüürikast

Miks vetsudes on alati paber otsas?
Miks odavad kaubad ajavad inimesed hulluks?
Miks kõik telefonihelinad on nii närvidele käivad?
Miks trammis haiseb kuse järele?
Miks minu ees on alati pikk mees?
Miks mu unenäod on nii igavad?
Miks ilmaennustus alati mööda paneb?
Miks esiisad ei võinud valida elamiseks mõnd päikesepaistelisemat kohta?
Miks mu sõber armastab oma telefoni rohkem kui mind?
Miks ma ei saa eales piisavalt magada?
Miks parimad filmid tulevad öösiti?
Kuhu kaovad välgumihklid?
MIKS JUST MINA!?

Mustal mandril on kõik peale hammaste must. Iga valge särab võõristust tekitavalt teiste tumedate seas. Olete te albiino neegrit näinud? Tedretähnilist, päikesepõletusest õhetavat ning täiesti blondi tukaga. Ning sel võõral on alati tähendus, ta on märgistatud. Ta saab olla kas välja heidetud või austatud. Võõristatud või jumaldatud oma üleloomulikus ebaloomulikkuses.

(ajakirjast)